QGISi installimine
Geoinfosüsteemil QGIS on alati kaks hetkeversioon: stabiilne Long
term release ja uusimate võimalustega Latest release.
Praktikumis kasutame praegust stabiilset versiooni 3.22. Väga suuri
erinevusi nende versioonide vahel ei ole. Praktikumi saab tehtud ka
versioonidega 3.16 ja 3.20. Kel huvi, võib vaadata ka väljalaske
graafikut.
QGIS 3.22 saab alla laadida ametlikult
kodulehelt. Alla laadimist saab kohe alustada lingilt QGIS 3.22
download. macOSi jaoks on see link macOS QGIS
3.22 download. Kui allalaadimine on lõppenud, ava fail ning installi
see nagu iga teine programm. Kasutada vaikimisi valikuid.

Andmed ja failihaldus
Segaduste vältimiseks soovitan kasutada kaustade strutktuuri, kus
selle kursuse kaustas on teil QGISi projekti fail(id) .qgz ja kaks
kausta andmed ja kaardid, kuhu panete vastavalt kõik
praktikumis kasutatavad andmed ja valminud kaks kaarti. Võimalike
probleemide vältimiseks võiks kursuse kaust olla kohas, kus ei ole
täpitähti. Nt C:/ut/sygis_2021/arhiivinduse_alused/.
Struktuuri näide:
- C:/…/kursuse_kaust/
- praktikum.qgz
- andmed/
- kirikud.gpkg
- kultuurimalestised.csv
- jne
- kaardid/
- harjutus_2_kimber.png
- harjutus_3_kimber.jpeg
- jne
Praktikumis kasutatavad andmed leiate Moodle’ist ja ka lingilt praktikumi
andmed. Laadige need alla, pakkige lahti (parempoolne klikk ja
Extract here) ja asetage kausta andmed.
Esmane seadistamine ja kasutajaliides
Avage töölaual kaustas QGIS 3.22.12 QGIS Desktop 3.22.12.
Sageli on esimesel korral avades QGIS eestikeelne. See on küll tore,
kuid kahjuks on tõlge poolik ning internetist abi otsides on vähe kasu
eestikeelsetest terminitest. Niisiis kasutame kursuse käigus
ingliskeelset versiooni. Selleks vali ülevalt servast menüüst Seaded
→ Valikud → Üldine (vasakul servas). Tee linnuke Override
system locale ette. Vali User Interface Translation
rippmenüüst American English. Locale (numbers, date and
currency formats) juures ei tule midagi muuta. Tähendab, et see
peab jääma Estonian Estonia (et_EE). Vajuta all servas OK.
Sulge QGIS ning ava uuesti. Nüüd on programm ingliskeelne.
Vaikimisi koordinaatsüsteemi sätestamine.
Kuna harjutused käsitlevad Eesti kaarte ja koordinaate, siis tuleb
valida ka Eesti koordinaatsüsteem: - Ülevalt servast menüüst
Settings → Options → CRS (Coordinate Reference System). -
CRS for Projects all vali Use a default CRS, kliki
rippmenüü kõrval ikoonil ja kirjuta seal otsinguse Estonian
Coordinate System 1997. Vajuta sellele otsingu tulemusele ning
menüü alumises servas OK. Tee sama CRS for Layers
juures. - Salvesta kursuse kausta enda QGIS projekt valides ülevalt
vasakult Project → Save. Failinimeks pane näiteks
gis_praktikum. Ära unusta ka praktikumi jooksul aeg-ajalt
salvestada!
Vaata QGISi kasutajaliidest. Suurde keskel olevasse aknasse ilmuvad
kaardid ja ruumiandmete kihid. Vasakul on kihtide aken Layers.
All servas on näitab kursori asukoha koordinaate, mõõtkava, mida saab
seal ka muuta, ning paremal nurgas on koordinaatsüsteem, mis peaks
praegu olema EPSG:3301, mis tähendabki Eesti 1997. a koordinaatsüsteemi.
Üleval servas on menüüd ja kõiksugused tööriistad.
Harjutus 1
Harjutuse eesmärk on avada kaardikihid ning teha tutvust
kihielementide visualiseerimisega.
Andmete avamine
- Ava Eesti maakondade kiht.
- Layer → Add layer → Add vector layer.
- Kliki Vector Dataset(s) juures sirvimise ikoonil (kolm
punkti). Vali andmete kaustast fail maakond.gpkg ja vajuta
Open. Seejärel menüü all servas Add ja
Close.
- Nüüd on avatud kiht kõigi Eesti maakondade piirjoontega.
- Ava muinsuskaitse all olevate kirikute kiht. Kõik samamoodi nagu
eelmise kihiga, valida tuleb aga fail kirikud.gpkg.
Kihtide vaatamine ja kaardil liikumine
Kihtide paneelil Layers saab kihte välja ja sisse lülitada
ning hiirega tõstes muuta nende järjekorda. Kihtide järjekord on
oluline, kuna alumised kihid ei pruugi pealmiste alt välja paista.
Jälgi, et kirikute kiht asetseks maakondade kihi peal.
Peaaknas saab hiire rullikuga suumida (all servas muutub ka
mõõtkava). Hiire vasakpoolset klahvi all hoides ja ka klaviatuuril
nooltega saab liikuda. Kihi terve ulatuse nägemiseks tee Layers
paneelil kihil parempoolne klikk ning vali Zoom to Layer.
Sellest on abi ka siis, kui oled ei suuda kihti enam üles leida. Proovi
kaardil ringi liikuda ning vaata kõikide kihtide atribuuttabelit!
Kihtide atribuuttabelit saab vaadata tehes paremkliki ja Open
Attribute Table. Seal on kirjas, millised andmed on kihis olemas ja
millised on nende atribuudid.
Kihtide visualiseerimine
Selleks, et mõlemad kihid välja paistaksid peaksid need ülevalt alla
olema järjekorras kirikud, maakonnad. Andmete visualiseerisemiseks on
meil punktide puhul kasutada värv, kuju ja suurus. Joonte ja alade puhul
piirdume üldiselt värvi ja suurusega.
Muuda kihtide stiili nii et kirikud paistaksid selgelt välja ning
maakonnad oleks ainult piirjooned. Lisa ka maakonnanimi.
Sümbolite muutmiseks tee kihil topeltkliki ja vaata, et avanenud
aknas oleks vasakul servas valitud Symbology. Avanenud menüüs
saab punkt- ja joonobjektidele valida värvi ja suurus või laiust.
Maakondadel vali Fill all Simple fill asemel
Outline: Simple line.
Lisa maakonnanimi valides samas menüüs vali vasakult Labels
ning seal No labels asemel Single labels.
Value alt vali MNIMI ja vajuta all paremal OK.
Harjutus 2
Harjutuse eesmärk on koostada kaart, mis näitab, kuidas jaotuvad
omavalitsuste kaupa kogu Eestis muinsuskaitse all olevad
kultuurimälestised. Selleks tuleb QGIS’i importida omavalitsuste kiht
ning siduda see tabeliga, kus on kirjas kultuurimälestiste arvud kõigis
omavalitsustes. Harjutuse tulemusena valminud kaarti nimetatakse
koropleetkaardiks ehk kartogrammiks. Harjutuse tulemuseks peaks olema
sarnane kaart siinsega. Värviskaala, mõõtkava ning arvud legendis ja
omavalitsuste siltidel võivad erinevad vastavalt teie valikutele.
Ava Exceli, Notepadi vms programmiga fail
kultuurimalestised.csv. Nagu näha on tegu väga lihtsa
andmestikuga, kus kirjas iga valla nimi, kultuurimälestiste arv selles
ja ka kultuurmälestite arv ruutkilomeetri kohta.
Ava sama fail QGISis:
- Layer → Add layer → Add delimited text layer
- Kliki File Name juures sirvimise ikoonil (kolm punkti).
Vali kaustast fail kultuurimalestised.csv
- File format juures vali Custom delimiters ning tee
linnuke Semicolon ette.
- Record and Fields Options juures tee linnuke First
record has field names ette. See on vajalik, et QGIS arvestaks
tabeli esimest rida kui tulpade pealkirju.
- Geometry definition vali No geometry (attribute only
table). See tuleb valida kuna antud tabelis ei ole
koordinaate.
- Kas akna all servas Sample data juures on andmed kujutatud
eraldi tulpades ja täpitähed olemas? Kui täpitähti pole vali üleval
Encoding rippmenüüst ISO-8859-15, mis on ametlik eesti
keele kodeering.
- Add → Close. Nagu näha ei ilmunud QGISi peaaknasse midagi,
kuna tegu pole ruumiandmete kihiga, vaid lihtsalt tabeliga.
- Vaata kihtide paneelis selle atribuuttabelit. Nagu näha on see
täpselt sama, mis Excelis.
Ühenda kultuurimälestiste tabel omavalitsuste kihiga:
- ava omavalitsuste kiht omavalitsus.gpkg samamoodi nagu
eelmises harjutuses maakondade kiht
- Omavalitsuste kihil topeltklikk → vasakul servas Joins →
all servas roheline plussmärk.
- Join layer: kirikud_maakonniti
- Join field: Vald
- Target field: ONIMI. Siin määrame, milliste tulpade põhjal
tuleks tabel ja maakonnad kokku panna
- Joined fields ette linnuke ja ka linnuke ainult
Mälestisi ja Mäl/km2 ette, kuna me ei soovi tabelist
võtta ka valdade nimesid, mis on omavalitsuste kihis juba olemas.
- Custom Field Name Prefix ette linnuke ja kustuta sealses
lahtris olev tekst.
- OK
- Vaata uuesti valdade kihi atribuuttabelit, et näha, kas igale
vallale said lisatud kultuurimälestiste andmed.
Värvi omavalitsused vastavalt kultuurimälestiste
arvule
- Omavalitsuste kihil paremklikk → Properties →
Symbology
- Simple line asemel vali uuesti Symbol layer type
juurest Simple fill
- Menüü ülaservast Single symbol asemel Graduated:
- Value juures vali Mälestisi. See määrab, millise
tulba väärtuste põhjal maakonnad värvitakse.
- Color ramp: vali rippmenüüst värviskaala, millel on ühtlane
2–3 tooni üleminek. Näiteks helekollasest tumeroheliseks.
- Kliki Classify. Proovi ka erinevate jaotumistega (nt
Equal interval ja Pretty breaks) ja klasside hulgaga
(Classes). Näiteks Pretty breaks ja neli klassi annab ilusa
tulemuse. Jälgi, et kõik või enamik maakondi ei oleks ühte värvi.
- OK
- Nüüd on kõik omavalitsused värvitud valitud värviskaalaga vastavalt
sellele, kui palju on neis kultuurimälestisi.
Kaartide kujundamine ja eksportimine
Kui kaardiaknas on loodud sobiv lahendus, siis ekspordi see kaardina.
Kaardi tegemiseks:
- Ülevalt vasakult Project → New Print Layout. Anna sellele
sobiv nimi. Näiteks malestised
- Avanenud aknas ülevalt Add Item → Add Map. Nüüd joonista
akna valgele lehele nelinurk hoides all hiire vasakpoolset klahvi.
QGIS-i peaaknas olev kaart kujutatakse sinna. Tee nelinurk sama suureks
kui valge taust.
- Säti kaarti nii et kõik vajalik oleks näha. Selleks vali Edit →
Move Content või vajuta klaviatuuril C. Liiguta kaarti
hiire vasakpoolset klahvi all hoides. Paremal servas Item
properties alt saab valida kaardi mõõtkava (Scale), et
kaarti suuremaks või väiksemaks teha.
- Joonmõõtkava lisamine Add item → Add
Scalebar ning kliki kaardile. Avanenud aknas lihtsalt OK.
Paremal Item properties → Segments saad muuta muuta mõõtkava
pikkust. Vali left 0 ja lisa paremale poole nii palju, kui
soovid. Fixed width muudab mõõtkava ühe ühiku pikkust.
Style rippmenüüst saad valida endale meelepärase stiili.
- Põhjasuuna lisamine. Add item → Add North
Arrow ning kliki kaardile. Paiguta noole kast kaardi ühte ülemisse
nurka.
- Enda nimi ja Maa-ameti viite lisamine. Add Item
→ Add Label ning kliki kaardile. Avanenud aknas OK. Paiguta
tekkinud kast kaardi ühte nurka. Paremal Item properties all
kirjuta enda nimi ning vajadusel viide Maa-ameti andmetele. Nt
Haldusjaotus: Maa-amet 2020. _ Sarnaselt eelmisele punktile
lisa kaardile nimi. Näiteks Kultuurimälestiste jaotumine
omavalitsustes
- Lisa kaardile legend:
- Add Item → Add Legend → kliki kaardil
- Paremal Legend Items juures võta Auto update eest
linnuke ära.
- Kustuta legendi lahtris kõik kihid peale omavalitsuste kihi. Selleks
kliki kihil ja lahti all punasel miinusmärgil.
- Anna omavalitsuste kihile parem nimi tehes sel topeltkliki. Nimeks
näiteks Kultuurimälestisi
- Ekspordi kaart kursuse kausta. Üleval servas vasakul Layout →
Export as Image. Pane sellele nimeks
harjutus_2_endaperekonnanimi. Avanenud aknas Save.
- Ava kaart kaustas ning vaata, kas kõik jäi õigesti.
Harjutus 3
Märkida tuleb vanalt topograafiliselt kaardilt uurimispiirkonna
piires Tartust u 7 km kirdes asuva Vorbuse asula läheduses oleva
Metsaküla küla suuremad teed ja talud, mida tänapäeval enam pole.
Piirkonnas toimusid 1960.–70. aastate maaparandusega (uute põldude
rajamisega) seoses mitmed ümberkorraldused. Märgi vähemalt neli talu ja
kolm teelõiku.
Ava uurimisala
- Ava Vorbuse uurimisala kiht vorbuse_uurimisala.gpkg
samamoodi nagu avasid vektorandmeid eelmistes harjutustes.
- Lülita sisse Vorbuse uurimisala kiht ja liigu selle juurde (kihil
parempoolne klikk → Zoom to layer)
- Muuda kihti nii et näha oleks ainult selle piirjoon. Samamoodi nagu
harjutuses 1 maakondadega.
Lisa Maa-ameti WMS-teenusest ajalooline topokaart ja
tänapäevane põhikaart:
- Layer → Add layer → Add WMS/WMTS layer.
- Avanenud aknas kliki New. Seal Name: Maaamet
ajaloolised kaardid ning URL juurde kopeeri aadress https://kaart.maaamet.ee/wms/ajalooline? ja vajuta
OK.
- Kliki Connect ja vali Ajalooline alt 45 ew_25T
Eesti topograafiline kaart 1:25000 (1923–1935) ning seejärel
Add → Close.
- Lisa eelmise punktiga sarnaselt WMS-teenusest tänapäevane aluskaart:
- Vali rippmenüüst Maa-amet alus, kliki Connect ja vali
Põhikaardid alt *2 pohi _vr2 Põhikaart*.
- Vaata põgusalt, kuidas on märgitud talud ja teed ajaloolisel
topokaardil ja tänapäevasel põhikaardil.
- Aseta uurimisala kiht kõige pealmiseks kihiks, et see ei jääks
WMS-teenuse kaartide alla.
Tänapäevane põhikaart paistab alates mõõtkavast 1:22000. Kui mõõtkava
on suurem, siis seda ei näidata.
Loo uued tühjad kihid talude ja teede
märkimiseks
- Ülevalt menüüst Layer → Create Layer → New Geopackage
Layer
- Sirvimise ikoonile klikkides liigu seal kausta kursuse andmete
kausta. Pane faili nimeks vorbuse_talud ning vajuta Save.
- Vali Geometry type: Point.
- Rippmenüüst koordinaatsüsteem EPSG: 3301, Estonian Coordinate
System 1997.
- Lisa kihile uus atribuutide väli. New field all
Name järel kirjuta nimi ja kliki Add to Fields
List → OK.
- Nüüd on talude märkimiseks loodud tühi kiht, mis ilmus ka kihtide
paneelile. Seda kihti paneelil sisse-välja lülitades ei juhtu hetkel
midagi, kuna selles pole veel ühtegi punkti.
- Loo sarnaselt talude kihile ka teede vektorkiht. Teede märkimiseks
tuleb valida aga Geometry type Line.
Märgi ajalooliselt kaardilt talud, mida tänapäeval enam
pole.
Talud on ajaloolisel topograafilisel kaardil tähistatud kandilise
viirutatud alaga, millel asub must punkt, mis tähistab hoonet. Lülita
ajaloolist kaarti sisse-välja, et näha, milliseid talusid tänapäevasel
põhikaardils pole.
- Kliki kihtide paneelil kihil Vorbuse_talud ning vajuta
üleval tööriista ribal kollasele pliiatsile (või Layer → Toggle
editing). Pliiatsi kõrval olevad ikoonid muutuvad värviliseks. Vali
kolme punktiga ikoon Add features. Nüüd saad kaardile punkte
märkida.
- Kliki topograafilisel kaardil talu peal. Avanenud aknas jäta
id lahter nii nagu see on, aga kirjuta nimi juurde
võimalusel talu nimi.
- Kui kõik talud on märgitud, siis salvesta muudatused. Selleks vajuta
tööriistaribal kollase pliiatsi kõrval disketina kujutatud salvestamise
ikoonile (Save Layer). Lülita editing välja vajutades kollasel
pliiatsil.
- Nüüd peaksid näha olema kõikide talude peal värvilised punktid.
- Muuda punktide värvi ja suurust, et need paremini välja paistaksid
ning lisa nimesilt.
- Selleks, et sildid paremini välja paistaksid võid Labels
menüüs Background alt teha linnukese Draw background
ees ning Placement alt määrata Distance: 2. Selle
tulemusena on siltide tekst taust valge ning sildid asuvad punktist 2 mm
kaugusel.
Märgi kihiga vorbuse_teed uurimispiirkonna piires need teed,
mida tänapäevasel kaardil enam pole. Ära märgi väga väikseid või neid
teid, mille asukoht või kurvilisus on ainult pisut muutunud.
- Teede märkimine on sisuliselt sama nagu punktide märkimine. Kolme
punktiga ikooni asemel on tööriistaribal samas kohas aga lihtsalt
nurgelise joonega ikoon.
- Märgi tee punktide abil joonena. Joone lõpetamiseks tee parempoolne
klikk ja anna sellele järjekorra number. Joone paksust saab muuta samal
viisil nagu punktil.
- Kui oled talud ja teed märkinud, siis lülita ajalooline topokaart
välja. Nüüd on endised talud ja teed näha tänapäevasel põhikaardil.
- Ekspordi kaart samamoodi nagu harjutuses 2.
Kaartide esitamine
Lae Moodle’isse ülesande GIS praktikum juurde harjutuste 2
ja 3 tulemusena valminud kaardid. Tähtaeg 23.11.
Kirjandus
QGISi juhendid ja õpikud
GISist humanitaarias ja üldiselt
- Murrieta-Flores, P., & Martins, B. 2019. The geospatial
humanities: past, present and future. 33: 2424–2429 https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/13658816.2019.1645336.
- Presner, T., & Shepard, D. 2015. Mapping the Geospatial Turn. In
S. Schreibman, R. Siemens, & J. Unsworth (eds) A new companion to
digital humanities, 199–212. Wiley Blackwell
- Bodenhamer, D.J. 2010. The Potential of Spatial Humanities. In D. J.
Bodenhamer, J. Corrigan, & T. M. Harris (eds) The Spatial
Humanities: GIS and The Future of Humanities Scholarship, 14–30. Indiana
University Press
- Ballas et al. 2018. GIS and the social sciences: Theory and
application. Routledge.
- Bolstad. 2016. A first text on geographic information systems, 5th
edition.
- Gregory & Geddes. 2014. Toward spatial humanities: Historical
gis and spatial history.